Uudised
30/08/2013 05:58 KESKKONNAAMETIL ON VALMINUD EMALÄTTE VARINGU EKSPERTARVAMUS.
| Uudis on aegunud: 09/30/2013 05:00
Ekspertarvamuse täistekst on leitav siit . Lühikokkuvõte on selline.
1. Mehhanism, mille järgi 2013 aasta varing 27. juunil äikesevihma ja -tormi ajal toimus on järgmine:
- koopa lae õhenemine oli vähendanud lae püsivust ja sellega suurendanud selle allavarisemise ohtu;
- suure kiirusega puhanguline tuul suurendas puude juurte poolt koopa laele avaldatavat survet;
- nõrgenenud lagi ei pidanud juurte kaudu koopa laele edasi kantud tuule survele vastu ja sealt murdus suurem tükk või tükid;
- seejärel muutus ebastabiilseks pind suurte puude all, viimased kisti koos juurtega pinnasest välja ja nad langesid koopa suudme ette;
- koos puudega varises koopa ette ka liivakivi katnud õhuke ca 1 m paksune liiva kiht;
- hiljem varises ebastabiilseks muutunud järsult nõlvalt alla veel väiksemaid liiva koguseid koos väiksemate puudega, mille juured ei suutnud pinnast nõlval hoida.
2. Soovitused Emalätte korrastamisel:
- Varingud paljandilt on loodulik protsess ning selle võimalusest tuleb vastavate infotahvlitega ja märkidega külastajaid teavitada. Ometi ei ole raja sulgemine, hoolimata võimalikest varingutest, tingimata vajalik. Nõlva muutmine täiesti varisemiskindlaks (Ehitusseaduses sätestatud mõistes) tähendaks loodusmälestise hävitamist. Seega - varingu oht on ja oli olemas ka kogu senise külastusperioodi ajal ning sellest peab olema selgelt ja üheselt teavitatud. Emalätte koopasse sisenemine peaks olema keelatud. Rajalt väljumine ja Emajõe koopa ette pildistama minemine on ohtlik ja omal vastutusel.
- Trepp on rajatud liivakivisse paigutatud postidele. Inimeste liikumine trepil kahtlemata avaldub tsüklilise koormusena, mida tõepoolest võib füüsikaliselt kirjeldada vibratsioonina. Samas on see koormus insenerlikus mõttes tühine ja seda ei saa võrrelda looduslike teguritega nagu puujuurte kaudu liivakivile kanduv tuulekoormus vms. Lisaks paikneb trepp paljandi küljel ja jalamil. Varing aga toimus koopa lae varisemisena. Ei ole eriti tõenäoline, et trepi olemasolu põhjustas varingu või põhjustab tulevasi varinguid. Samas ei saa täiesti välistada, et trepi ehitamise ajal paljandi vasakut poolt ei nõrgestatud. Kuid isegi sel juhul ei olnud inimtegevus varingu põhjuseks
– Varem või hiljem oleksid looduslikud protsessid Emalätte koopa suurema osa lae varingu esile kutsunud ka inimtegevuse (hüpoteetilise) abita. Külastuspiiri ei ole mõtet seada.
- Paljandi esise ala võiks varisenud puudest ja puujuurtest koristada. Töö tuleb teha käsitsi. Liivast võiks puhastada ka endise voolusängi. Puhastustööd tuleks teha geoloogide juhendamisel ning liiva ja muu pinnase eemaldamise võiks lõpetada kohe kui on lahti kaevatud Emalätte väikese koopa suue (või kui on veendutud ka selle koopa varingus). Tööde ajal tuleb järgida nõlva paljandi kohal ja tööd tuleb katkestada kohe, kui seal ilmnevad praod. Töödel ja paljandi puhastamisel ei ole otsest mõju paljandi kohal oleva nõlva stabiilsusele, kuid arenevad praod annavad märku uuest varingu peatsest toimumisest ning tööd varingutsooni all paljandi ees on ohtlikud. Allika juhtimine vanasse voolusängi tagab selle, et vooluvesi ei nõrgesta koopa liivakivi uuest kohast.
- Puude likvideerimine teeb nõlva pikemas perspektiivis varisemisohtlikumaks ja paljandi kiiremini degradeeruvaks. Puude juured ühelt poolt küll murendavad ja lõhuvad liivakivi, kuid teiselt poolt hoiavad järsul liivakivi pinnal kinni sellele moodustunud kuni 1 m paksust liivakihti. Puude likvideerimisel algab kohe peale juurte kõdunemist liiva varisemine paljandi ette. Praegu kaitseb liiva kiht liivakivi ilmastiku otsese murendava mõju eest. Puudel ja puujuurtel on seega pigem paljandit kaitsev funktsioon.
1. Mehhanism, mille järgi 2013 aasta varing 27. juunil äikesevihma ja -tormi ajal toimus on järgmine:
- koopa lae õhenemine oli vähendanud lae püsivust ja sellega suurendanud selle allavarisemise ohtu;
- suure kiirusega puhanguline tuul suurendas puude juurte poolt koopa laele avaldatavat survet;
- nõrgenenud lagi ei pidanud juurte kaudu koopa laele edasi kantud tuule survele vastu ja sealt murdus suurem tükk või tükid;
- seejärel muutus ebastabiilseks pind suurte puude all, viimased kisti koos juurtega pinnasest välja ja nad langesid koopa suudme ette;
- koos puudega varises koopa ette ka liivakivi katnud õhuke ca 1 m paksune liiva kiht;
- hiljem varises ebastabiilseks muutunud järsult nõlvalt alla veel väiksemaid liiva koguseid koos väiksemate puudega, mille juured ei suutnud pinnast nõlval hoida.
2. Soovitused Emalätte korrastamisel:
- Varingud paljandilt on loodulik protsess ning selle võimalusest tuleb vastavate infotahvlitega ja märkidega külastajaid teavitada. Ometi ei ole raja sulgemine, hoolimata võimalikest varingutest, tingimata vajalik. Nõlva muutmine täiesti varisemiskindlaks (Ehitusseaduses sätestatud mõistes) tähendaks loodusmälestise hävitamist. Seega - varingu oht on ja oli olemas ka kogu senise külastusperioodi ajal ning sellest peab olema selgelt ja üheselt teavitatud. Emalätte koopasse sisenemine peaks olema keelatud. Rajalt väljumine ja Emajõe koopa ette pildistama minemine on ohtlik ja omal vastutusel.
- Trepp on rajatud liivakivisse paigutatud postidele. Inimeste liikumine trepil kahtlemata avaldub tsüklilise koormusena, mida tõepoolest võib füüsikaliselt kirjeldada vibratsioonina. Samas on see koormus insenerlikus mõttes tühine ja seda ei saa võrrelda looduslike teguritega nagu puujuurte kaudu liivakivile kanduv tuulekoormus vms. Lisaks paikneb trepp paljandi küljel ja jalamil. Varing aga toimus koopa lae varisemisena. Ei ole eriti tõenäoline, et trepi olemasolu põhjustas varingu või põhjustab tulevasi varinguid. Samas ei saa täiesti välistada, et trepi ehitamise ajal paljandi vasakut poolt ei nõrgestatud. Kuid isegi sel juhul ei olnud inimtegevus varingu põhjuseks
– Varem või hiljem oleksid looduslikud protsessid Emalätte koopa suurema osa lae varingu esile kutsunud ka inimtegevuse (hüpoteetilise) abita. Külastuspiiri ei ole mõtet seada.
- Paljandi esise ala võiks varisenud puudest ja puujuurtest koristada. Töö tuleb teha käsitsi. Liivast võiks puhastada ka endise voolusängi. Puhastustööd tuleks teha geoloogide juhendamisel ning liiva ja muu pinnase eemaldamise võiks lõpetada kohe kui on lahti kaevatud Emalätte väikese koopa suue (või kui on veendutud ka selle koopa varingus). Tööde ajal tuleb järgida nõlva paljandi kohal ja tööd tuleb katkestada kohe, kui seal ilmnevad praod. Töödel ja paljandi puhastamisel ei ole otsest mõju paljandi kohal oleva nõlva stabiilsusele, kuid arenevad praod annavad märku uuest varingu peatsest toimumisest ning tööd varingutsooni all paljandi ees on ohtlikud. Allika juhtimine vanasse voolusängi tagab selle, et vooluvesi ei nõrgesta koopa liivakivi uuest kohast.
- Puude likvideerimine teeb nõlva pikemas perspektiivis varisemisohtlikumaks ja paljandi kiiremini degradeeruvaks. Puude juured ühelt poolt küll murendavad ja lõhuvad liivakivi, kuid teiselt poolt hoiavad järsul liivakivi pinnal kinni sellele moodustunud kuni 1 m paksust liivakihti. Puude likvideerimisel algab kohe peale juurte kõdunemist liiva varisemine paljandi ette. Praegu kaitseb liiva kiht liivakivi ilmastiku otsese murendava mõju eest. Puudel ja puujuurtel on seega pigem paljandit kaitsev funktsioon.
Lisa kommentaar:
