Arengukava

Kinnitatud küla üldkoosolekul 8.01.2017.
Taevaskoja küla arengukava 2017-2022
1. SISSEJUHATUS
Käesolev arengukava on koostatud 2016 aastal. Arengukava koostamist on korraldanud MTÜ Taevaskoja juhatus. Arengukava on olnud tutvumiseks väljas Taevaskoja raamatukogus ja läbinud avaliku arutelu ning käesolev redaktsioon esitatakse kinnitamiseks Taevaskoja külarahva koosolekule detsembrikuus 2016.
Esimene Taevaskoja küla arengukava valmis perioodil november 2002 kuni aprill 2003.  Samal perioodil toimus MTÜ Taevaskoja loomine ja registreerimine. Esimese arengukava valmimisele aitas kaasa Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumine Kodukant ja Kagu-Eesti Partnerlusprogramm. Taevaskoja küla arengukava on täiendatud ja kaasajastatud 2006 ja 2011 aastal.
Arengukava on oluline dokument selleks, et planeerida tegevusi pikemas perspektiivis ja välja tuua nii küla tugevused kui ka nõrkused, mille kaudu määratleme küla soovitavad ja perspektiivsed arengud tulevikuks. Taevaskoja küla arengukava sisaldab arenguvisiooni ja konkreetseid tegevusi lähemaks viieks kuni kaheksaks aastaks.
Arengukava on terviklikuks alusmaterjaliks küla tasakaalustatud arengu ja väljaarendatud infrastruktuuriga elukeskkonna tagamisel. Arengukavas fikseeritakse  külaelanikele ja kodanikuühendustele  selged ja konkreetsed eesmärgid, mille poole liikuda. Arengukava on vajalikuks alusdokumendiks erinevatest rahastusallikatest ja fondidest kaasinvesteeringute taotlemisel. Samuti on külade arengukavad oluliseks sisendiks kohaliku omavalitsuse arengukava koostamiseks.
Küla arengukava on ka heaks infoallikaks kõigile keda huvitab Taevaskoja küla ajalugu, hetkeolukord ja tulevikuarengu visioon.
  
 
2. KÜLA OLUKORD JA ÜLDINE KIRJELDUS
 
2.1 Küla ajalooline taust
 
Taevaskoja küla tänases mõistes tekkis tänu Tartu-Petseri raudtee (valmimisaasta 1931) ehitusele. Kuni Eesti Vabariigi alguseni laiusid praeguse Taevaskoja küla maadel Ahja ja Vana-Koiola mõisa maad. Administratiivselt kuulus Ahja mõis Tartu maakonda ning Vana-Koiola mõis Võru maakonda, kusjuures maakondade vaheline piir kulges mööda praegust Kanariku -Taevaskoja maanteed. Maakonnapiir poolitas Taevaskoja asulat ka esimese Eesti Vabariigi ajal; lõuna poole praegust Taevaskoja teed jäi Võru maakonna Põlva valla Taevaskoja küla, põhja poole teed jäävad majad kuulusid aga Tartu maakonna Ahja valla Valgesoo küla alla.
Ahja mõisa maad ulatusid pika kitsa ribana, Valgesoost kuni Kanarikuni, Vana-Koiola ja Kiidjärve mõisa maade vahele. Vanarahva juttude järgi olevat Ahja mõisnik need maad ühelt naabermõisnikult kaardimängus võitnud, kuid pole teada milliselt mõisnikult. Eesti Vabariigi maareformiga
1919. aastal mõisate maad riigistati. Põllumajanduslik maa jagati asunikutaludele, metsamaa ja muu mitte­põllumajanduslik maa jäi riigi omandusse.1932. aastal koostati Taevaskoja piirkonna suvituskoha detailplaneering millega raudteejaama läheduses asuv vaba riigimaa jagati ehituskruntideks. Detailplaneeringus olid lisaks eluasemekohtadele ette nähtud ka ärikohad ja tööstuskoht. Asulast Taevaskodade poole jääva metsa alla olid planeeritud hajali asuvad väiksed (umbes 1000 m2) suvituskohtade krundid. 1934. aasta juulis toimunud esimesel enampakkumisel müüdi kohe ära 20 krunti – 5 ärikohta ja 15 eluasemekohta. Enne teist maailmasõda ehitati piirkonda 14 hoonet. Põhiliselt ehitati hooned suvilateks ja elamuteks, kus oli võimalik suvitajatele majutust pakkuda. Sellel perioodil ehitati ka praegune külakeskuse hoone (vt. Lisa 2 Foto 1).
Taevaskojas tegutses enne teist maailmasõda 3 kauplust ja pagaritöökoda ning suveperioodil peeti kolmapäeviti  Kimera oru otsas turgu. Ka seltsielu ja ühistegevus aktiviseerus sel perioodil. Taevaskojas tegutses Taevaskoja Kaunistamise Selts (1933 – 1940) ja Taevaskoja Heakorra Ühing (1936 – 1940).
1939. aastal sai valmis Tartu-Põlva maanteelt Kanarikust Taevaskoja suvituskohta viiv sirge juurdesõidutee, mille valmimine parandas tunduvalt juurdepääsu ka mootorsõidukitele. Kuna selle maantee ehituse tellijaks oli Võru Maavalitsus, siis ehitati korralik tee valmis ainult kuni Tartumaa piirini Kimera oru alguses.
 
Peale teist maailmasõda paljud majad rekvireeriti ja kasutati erinevatel eesmärkidel – raamatukoguks, lastesanatooriumiks, algkooliks, korteriteks, sidekontoriks. Kärestikulisele Ahja jõele rajati hüdroelektrijaam (vt. Lisa 2 Fotod 2 ja 3), mis valmis 1952 aastal. Elektrijaama kõrval arenes välja elektrivõrkude ehitamise ja hooldamise Saesaare meistripunkt koos elektripostide immutamise tsehhiga, mis oli  Eesti Energia Põlva Tugipunkti eelkäijaks. Nimetatud ettevõttes oli ligi 30 töökohta. Elektrivõrkude meistripunktis oli kuuekümnendate algul välja ehitatud korralik klubihoone, kus peeti üritusi ja kolm korda nädalas näidati kino. Siinkohal peab märkima, et kuuekümnendatel aastatel oli kultuuriline tegevus üle aegade kõrgel järjel, kui lisaks mees- ja naisansamblile ja väiksele näitemängutrupile tegutses aktiivselt instrumentaalansambel, nn. „bigbänd“. Nimetatud ansambel võitis tiitleid taidlusülevaatustel ja esinemiskutseid oli kogu vabariigist, isegi Tallinnast.
Alates 1957 aastast tegutseb Taevaskoja külas raamatukogu. Raamatukogu toodi üle Valgesoo külast ja on asunud külas erinevates hoonetes.
Raudtee hooldajate kohalikus brigaadis oli pidev töö viiele inimesele. Taevaskojas tegutses pikka aega lastesanatoorium, mis oli kohapeal nii suurimaks tööandjaks, (kuni 50 töötajat) kui ka kultuuri arendajaks. Samuti tegutses Taevaskoja Algkool, milles õppisid nii kohalikud lapsed kui ka  alates aastast 1969 lastesanatooriumis viibivad lapsed. Laste kopsutuberkuloosi sanatoorium asutati 29.mai 1945 Tervishoiuministri korraldusega.  Ravil viibivate laste jaoks (ca 75 last) oli sanatooriumis eraldi 8-klassiline kool. Sanatoorium töötas kuni tuberkuloosi ravivajaduste äralangemiseni ning reorganiseeriti 1969 aastal krooniliste hingamisteede raviasutuseks „Lastesanatoorium Taevaskoda“ mis oli mõeldud 4 kuni 12 aastastele laste raviks.
1991.a. oli külas sotsiaalse olukorra madalseis. Tegevuse oli lõpetanud lastesanatoorium, elektrivõrkude teenindus oli täielikult üle viidud Põlvasse. Turism oli madalseisus, kaupluse sulges Põlva Tarbijate Ühistu.  Tegutses ainult algkool viie õpilasega ja sidejaoskond. Olukord külas hakkas taas elavnema praeguse puhkemaja erastamisega, mis nõukogude ajal oli ehitatud ja kuulus Tartu LMK-le (Liikuv Mehhaniseeritud Kolonn). Sidejaoskond kolis oma esialgsest hoonest külakeskuse hoonesse 2006 aastal. (vt. Lisa 2 Foto 1). Samal aastal muudeti ka küla bussijaama asukohta.
Olulise tõuke külaelu arengule andis kaupluskohviku käivitamine 1994. aastal tänases Taevaskoja tee 1 hooneosas kus ka varem oli kaupluse ruumid. Kaupluskohvik käivitati majaperemehe poolt ja majandavaks üksuseks oli Aktsiaselts „Ahti“. Kauplusepidamist jätkas ruumide rentnikuna AS Cuculus perioodil 1995 – 2001. Kaupluskohvik lõpetas tegevuse 2008 aastal.
2002 aastal aktiviseerunud Taevaskoja külaliikumine on kaasanud elanikkonda osa võtma küla sotsiaal- ja majandusprobleemidele kaasa mõtlema ja ka reaalselt kitsaskohti lahendama. 2002 aasta detsembris asutati MTÜ Taevaskoja, mille eestvedamisel on külaelu edendatud paljudes erinevates valdkondades. MTÜ Taevaskoja liikmete arv on aastate jooksul stabiliseerunud kõrgel tasemel. Kui 2002 aastal oli liikmete arv 43, siis 2011aastaks oli liikmete arv kasvanud 64 liikmeni ja 2016 aastal on ühingus 59 liiget.
Taevaskojas on viimasel kümnendil organiseeritud igaaastaste traditsiooniliste külaürituste läbiviimist: korraldatakse üritusi tähistamaks vastlapäeva, jaanipäeva ja jõulupühi. Maikuuu alguses viiakse läbi kevadtalguid ja  augustikuus külapäeva.
Samuti on teostatud projektide abiga mitmeid suuremaid investeeringuid ja soetatud erinevaid vahendeid. Suuremate projektidena väärivad esiletoomist multifunktsionaalse külaplatsi rajamine 2008 aastal. Taevaskoja avatud tulekoda ja külakiik ehitati 2009 aastal. Raudtee vanale ootepaviljonile tehti kapitaalne korrastus ja anti rõõmsameelne väljanägemine 2013 sügiseks. 2015 aastal sai külakeskuse hoone läbi Põlva valla investeeringu rõõmsailmelise kollase väljanägemise ja seintele lisasoojustuse. 2016 aasta septembrikuus valmis külakeskuses savist ja puupakkudest ning mätaskatusega kaevumaja. Tööde käigus puhastati salvkaev ja korrastati veevõtulahendus.
 
2.2 Küla asukoht
Taevaskoja küla asub Põlva maakonnas, Põlva vallas (vt lisa 1). Küla asetseb Põlva maakonna keskosas ja Põlva valla põhjapoolses osas. Küla piir põhjas on ühtlasi ka Põlva valla piir Vastse-Kuuste vallaga. 2016 aastal algatasime külapiiride muutmise eesmärgiga viia küla piir vastavusse Taevaskoja küla ja küla lähinaabruse elanike tavapärase elukorralduse ja ligipääsuteede võrgustikuga. Omapoolsed korrektiivid kaasnevad Taevaskoja küla piiridele ilmselt ka 2016 alanud omavalitsusüksuste ühinemise tulemusena.
Küla kaugus Põlva linnast ja ühtlasi ka vallakeskusest on ligikaudu 7 kilomeetrit. Tartu linn jääb 42 kilomeetri kaugusele. Küla läbib raudtee ja väiksem maantee. Suurem, Tartu - Põlva maantee asetseb küla piirist 1,5 kilomeetri kaugusel. Asend võimaldab külaelanikel käia tööl nii Põlvas, Tartus. Taevaskoja bussijaama (vt. Lisa 2 Foto 4) läbiv bussiliiklus on suhteliselt tihe ja päevas läbib Taevaskoja küla ka neli reisirongi (vt. Lisa 2 Foto 5).
 
2.3 Küla elanikkond
Suurem osa küla elanikkonnast elab Taevaskoja raudteejaama lähedal paiknevas asustuses, mis moodustab küla keskuse. Mitmeid elamuid asub ka hajali ümber nn. keskuse.
Seoses majandusliku ja sotsiaalse madalseisuga langes külaelanike arv perioodil 1989 - 2000 rahvaloenduse andmetel 34,6% võrra,156-lt inimeselt 102-le inimesele. Absoluutne madalseis oli aastal 1991. aastal, kui küla elanikkond vähenes alla 100 inimese ja seda just noorema, tööeas elanikkonna arvelt. Tühjaks ja peremeheta jäid sanatooriumi hooned ja pimedad olid endiste korterite ja paljude majade aknad. Kultuuriline tegevus oli täielikult seiskunud.
Elanikkonna arvu suurenemine algas üheksakümnendate aastate teisel poolel, kui hakati rohkem hindama tervikliku elukeskkonna ja asukoha olulisust. Kortermajadele Põlva linnas hakati eelistama privaatsemat elukeskkonda, milleks sobivamat kui Taevaskoja on Põlva ümbruses raske leida.
80% küla elanikkonnast  on kunagi Taevaskojas sündinud või lähipiikonnas elanud inimesed kes on leidnud töö kas Põlvas või Tartus ning kasutab töölkäimiseks individuaaltransporti. Elanikkonna arvu stabilseerumine on toimunud ka Taevaskoja ümbruses rajatud endiste suvilate omanike arvel, kes on suvila ehitanud aastaringseks kasutamiseks ja on registreerunud püsielanikuks. Nende seas on ca 50% tööealist elanikkonda.
Taevaskoja külas elab Põlva Vallavalitsuse andmetel 01.04.2016 andmetel (võrdluses  01.04.11 seisuga)  kokku 98 inimest (114), nendest mehi 52 ja naisi 46.
Külaelanike keskmine vanus oli 2011 aastal 49,23 aastat.
 
 
2.4 Küla looduslike olude kirjeldus
 
Taevaskoja küla asub looduslikult kaunis kohas. Vahetus läheduses asub Taevaskoja ürgoru looduskaitseala (vt. Lisa 2 Foto 6), Ahja jõgi ja Saesaare paisjärv (vt. Lisa 2 Foto 7) koos hüdroelektrijaamaga. Taevaskoja on kuulus oma Ahja jõe ürgorus asuvate liivakivipaljandite (Suur ja Väike Taevaskoda) ja Emalätte (vt. Lisa 2 Foto 8), Neitsikoopa (vt. Lisa 2 Foto 9) ning Salakuulaja kivi (vt. Lisa 3 Foto 10) poolest. Kümmekond liivapaljandit on jäänud osaliselt paisjärve vete alla, mida on võimalik lähemalt vaadata ainult  jalgsi matkates või paisjärvelt. Iga liivapaljandi ja koopa kohta on ka tõsieluline lugu ja ka oma legend, mida teavad vanemad kohalikud elanikud. Piirkond on liigirohke nii floora kui fauna poolest. Küla on tihedalt ümbritsetud metsadega – domineerivad segametsad ja männikud. Läheduses asuvad ka mitmed sood ja rabad. Üks suuremaid on Valgesoo raba kuhu on rajatud ka laudrada ja tänaseks amortiseerunud vaatetorn.
Põllumajanduslikus kasutuses olevat maad on lähipiirkonnas suhteliselt vähe. Looduse puutumatus ja piirkonna vaatamisväärsused on säilinud suures osas tänu sellele, et professor  Eerik Kumari eestvõtmisel ja initsiatiivil võeti 1958.a. Ahja jõe ürgorg Koorvere sillast kuni Otteni veskini s.o. 18 km ulatuses piki jõge ja 300 m laiuselt kummaltki poolt kallast riikliku looduskaitse alla ja nimetatud piirkonnas välditi aktiivset majandustegevust. 
2016 aasta augustikuus võttis Keskkonnaamet peale pikki uuringuid ja kaalumist vastu otsuse Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal (Ahja loodusalal) Ahja jõel asuva Saesaare paisu avamiseks ning veevoolu taastamiseks algses jõesängis. Eesmärgiks on voolusängi hüdromorfoloogia taastamine ligilähedaselt originaalse asukohaga kärestikuna, mis võimaldab taastuda jõe looduslikul ökosüsteemil võimaldades muuhulgas kalade looduslikku rännet. Looduslik jõelõik taastatakse tänase paisu asukohas lühikese saarega, s.t. kaheharulise kärestikuga, millise lahenduse korral säilib ka 1952 avatud hüdroelektrijaama (HEJ) hoone.
 
2.5 Küla majanduslike olude kirjeldus
 
Taevaskojas tegutsevad ettevõtted:
Taevaskoja Salamaa (OÜ Metskoda) pakub majutusvõimalust, korraldab erinevaid lasteüritusi ning pakub autokaravanidega liikujaile puhkeplatse.  Salamaa puhkekeskuse poolt on organiseeritud ka turistide sõidutamine Saesaare paisjärvel vaikselt (7km/h) liikuva parvlaevaga Lonny.
AS Taevaskoja Turismi ja Puhkekeskus pakub majutus- ja ürituste korraldamise võimalust ja korraldab lastelaagreid.
OÜ Puhka Looduses on kohalik matkakorraldus ettevõte, mis pakub alates 2014 aastast erinevaid aktiivse puhkuse võimalusi  üle Eesti.
OÜ Lättekoda tegeleb joogakoolituste ja massaažiteenuste osutamisega. Lähitulevikus on ettevõte planeerinud alustada tegevust ka  toitlustamise ja jaekaubanduse valdkonnas.
Küla lähedusse jääb OÜ Generaatorile kuuluv hüdroelektrijaam Saesaares tammil. Samuti asuvad külas postipunkt kontor ja raamatukogu. Enamus Taevaskoja tööealisest elanikkonnast käib tööle Põlvasse ja mõningane osa ka Tartusse. Lähim lasteaed asub Põlvas, ning lähimad koolid on Himmastes ja Põlvas. Suvel ja sügisperioodil tegeletakse aktiivselt ka metsaandide korjamisega nii oma tarbeks kui ka müügiks kokkuostjatele.
 
2.6 Küla infrastruktuuri kirjeldus
 
Taevaskoja küla asub Tartu – Petseri raudteel. Reisirongidega ühendus Põlva ja Tartu linnaga on hea. Taevaskoja küla läbib asfalteeritud ja 2006 aastal korrastatud väike maantee mis algab Tartu – Põlva maanteelt ja suundub läbi Kiidjärve küla Ahja alevisse. Maantee on küla keskosas ca 800m. pikkusel lõigul varustatud tänavavalgustusega. Suurem Tartu – Põlva maantee jääb küla piirist 1,5 kilomeetri kaugusele. Külast läheb ka kruusakattega tee naabruses asuvasse Himmaste külla.  Külateed on kruusakattega.
Külas puudub tsentraalne veevarustussüsteem ja kanalisatsioon. Enamusel majapidamistest on varustatud salvkaevu ja lokaalse kanalisatsiooniga. Taaskasutatava prügi jaoks on Põlva valla poolt rajatud Taevaskoja külakeskuse (raamatukogu) vahetus läheduses jäätmete kogumispunkt, mis võimaldab tasuta ära anda kile-, klaas-, plastik-, metall- ja tetrapakendeid ning vanapaberi. Kõik majapidamised külas kasutavad prügiveo firmade teenuseid muu olmeprügi äraveol.
Kõik külas asuvad eluhooned on varustatud elektriga ja külas asub alajaam.


Taevaskoja külakeskuse hoone (Põlva vallale kuuluv hoone) esimesel korrusel asub küla raamatukogu, väike (maksimaalselt 20 inimest mahutav) lugemistuba, Raamatukogus asub ruuter, mis jagab tasuta Wifi ühendust külakeskuse lähiümbruses. Külakeskuse teisel korrusel asub MTÜ Taevaskoja hallatav saal koos kööginurga ja kahe tualetiga ning väike heakorrastamata kahetoaline korter. Külakeskuse juurde ja selle täienduseks on rajatud Taevaskoja avatud tulekoda suurema avatud katusealuse, kamina ja multifunktsionaalse pliidi-küpsetuskoldega. Tulekoda on varustatud ka suletava kööginurgaga. Tulekoja hoones on MTÜ inventari hoiuruum, puukuur ja kaks veevarustusega WC-d. Külakeskuse õuealal asub ka kaevumaja mille baasil on suveperioodil tagatud avalik joogivee võtuvõimalus.
 
2.7 Külaelanike koostöö
 
Aktiivsem koostöö külaelanike vahel algas aprillis 2002, kui selgus, et Põlva vald plaanib müüa Taevaskoja külas asuva vallale kuuluva külakeskuse hoone, milles sel hetkel asus Taevaskoja raamatukogu. Varem asus samas hoones ka Taevaskoja algkool, kuid see suleti õpilaste vähesuse tõttu. Tänu külaelanike kiirele reageerimisele organiseeriti külarahva kohtumine valla ametnikega ja selle tulemusena müüki ei toimunud. Järgnes terve hulk külakoosolekuid, kus külaelanikud arutasid erinevaid võimalusi maja kasutamiseks. Koosolekutel arutatust kirjutati kokkuvõte ja see sai edastatud nii Põlva vallavanemale, kui ka vallavolikogu esimehele. Vallavalitsus otsustas hoone müügi peatada. Edasise tegevusena toimus mittetulundusühingu loomiseks ettevalmistav ja ka asutamiskoosolek (1.detsember 2002). Asutamiskoosolekul astus mittetulundusühingu liikmeteks 43 inimest. Mittetulundusühing Taevaskoja registreeriti 25. märtsil 2003.  
Alates aastast 2002 toimuvad Taevaskojas igaaastase traditsioonina Taevaskoja külapäev augustikuus. Alates aastast 2005 toimuvad kevadeti traditsioonilised koristustalgud, mille raames koristatakse teeääred Taevaskoja teeristist kuni Saesaareni, korrastatakse külakeskuse ümbrus ja viiakse läbi külakeskuses asuva saali ja raudteejaamahoone suurpuhastus. Samuti on külarahvas enda puhastada võtnud Kimera oru jalgraja, mida samuti ühistalgute tulemusena läbipääsetavana hoitakse. Alates aastast 2006 on traditsiooniks muutunud ka vastlapäeva tähistamine.
Periooditi korraldatakse erinevaid ühisüritusi: konkurss Taevaskoja ilusaima koduaia selgitamiseks, tähistatakse Jaanipäeva ja peetakse jõulupidu.
Peale ürituste korraldamise on MTÜ Taevaskoja eestvõtmisel teostatud ka terve rida investeeringuid.  Reeglina taotletakse ürituste korraldamiseks ja erinevate objektide rajamiseks rahalisi vahendeid erinevatest toetusprogrammidest (vt. Lisa 3 ja lisa 4)
 
 
3. KOKKUVÕTE KÜLA OLUKORRAST
 
Kokkuvõtteks võib olulisimate punktidena Taevaskoja küla kohta öelda:

  1. Looduslikud olud on Taevaskojas ja lähiümbruses suurepärased. Loodusturismi arendamine omab suurt kasvupotentsiaali, kuid massturismi tuleb suunata nendele liikumisteedele kus see kahjustab loodust kõige vähem ja Ahja jõele.
  2. Ettevõtlus Taevaskojas on vähese kandepinnaga ja ei kasuta täielikult ära olemasoleva loodusturismi potentsiaali. Piirkonna külastaja siinviibimise kestvust saab hinnata ainult ca 3-4 tunniseks. Paremini on arenenud loodusturismiteenuste pakkumine aktiivse puhkuse valdkondades: kanuu- ja  tõukerattamatkad jms.
  3. Kohapealsete töökohtade vähesuse tõttu käiakse tööle Põlvasse või Tartusse või ollakse lihtsalt töötu.
  4. Kuritegevus on külas madal – praktiliselt olematu.
  5. Maanteede võrk külas ja ümbruses on suhteliselt hea ja küla läbib ka raudtee. Bussi- ja rongiliiklust saab hinnata heaks.
  6. Küla elanikkond on viimastel aastatel säilitanud kogukondliku aktiivsuse. Igal aastal korraldatakse traditsioonilisi küla üritusi.
  7. Külas on olemas külakeskus, mille esimesel korrusel asub raamatukogu, ja internetipunkt ning teisel korrusel MTÜ kasutuses olev saal, mida kasutatakse kooskäimiskohana ja mida renditakse ka tasu eest välja.
  8. Rajatud on Taevaskoja tulekoda, mis võimaldab korraldada suuremaid vabaõhukogunemisi ja üritusi.
  9. MTÜ Taevaskoja ja külavanema eestvedamisel toimuvad aktiivsed ühistegevused ja tulemuslikud kaasalöömised piirkonna spordivõistlustel. MTÜ Taevaskoja eestvõtmisel tehakse investeeringuid külaelu mitmekesistamiseks kaasates selleks vahendeid erinevate projektide kaudu.
 


4. SWOT ANALÜÜS
Tugevused
  1. Looduskaunis koht.
  2. Vaatamisväärsused ümbruskonnas (elektrijaam, liivapaljandid jms.).
  3. Rohkelt turiste suveperioodil
  4. Hästi arenenud teedevõrk, bussi- ja rongiliiklus.
  5. Külakeskuse hoone ja Avatud tulekoja olemasolu
  6. Uute algatustega kaasalöövad külaelanikud
  7. Postipunkti ja raamatukogu olemasolu
  8. Taevaskoja tuntud nimi
  9. MTÜ Taevaskoja olemasolu
  10. Seltsingute Vesipapp ja Taevaskojalased olemasolu;
  11.  Multifunktsionaalse külaplatsi olemasolu
Võimalused
  1. Loodusturism ja seda toetav ettevõtlus: matkajuhtimine, giiditeenus, toitlustus- ja majutusvõimalused, suveniiride pakkumine). Aastaringsed matka- ja suusarajad, telkimiskohad jms.
  2. Külakeskuse ümbruse edasine kujundamine avatud külaväljakuks ja erinevate objektide (parkla, kõlakoda jms.) väljaehitamine
  3. Koostöövõrgustik külakogukonnas vastastikuste teenuste osutamiseks (ettevõtjad-ettevõtjad; elanikud-ettevõtjad; elanik-elanik jne.), ühiseluliste tegevuste läbiviimiseks (talgud, piirkonna huvide eest seismine, kodukaunistamise päevad jne.)
  4. Tihedam koostöö naaberküladega
Nõrkused
  1. Vähene ettevõtete arv külas
  2. Tööpuudus
  3. Kergliiklustee puudumine
  4. Ühisveevärgi-kanalisatsiooni puudumine, külatänavate halb seisukord.
  5. Turistide läbivoolamine külast ilma külasse midagi jätmata
Ohud
  1. Massiturismist tingitud kahjud keskkonnale (kaitsealadele, kohalike inimeste elulaadile, tipphooajal ülekoormatud küla elukeskkond)
  
5. VISIOON TAEVASKOJA KÜLA OLUKORRAST AASTAL 2022
 
Taevaskoja küla asub endiselt looduskaunis kohas. Ümberkaudsed metsad looduskaitseala on säilinud endisel kujul. Saesaare paisu likvideerimine on lõpetatud ja vee alt vabanenud maa-ala on heakorrastatud ja soovitud kohtades metsastatud ning loodusturismile uusi lisaväärtusi pakkuv.
Piirkonnast on saanud perede, kooliõpilaste ja aktiivset looduturismi harrastavate inimeste tunnustatud sihtkoht nii kodu- kui välismaalaste hulgas.
Lisaks kahele suuremale majutuskeskusele on levinud ka  kodumajutused mis on innustanud külaelanikke pakkuma lisateenuseid. Turismiteenuste pakkumisest saadud sissetulekud jäävad külasse ja on parandanud külaelanike majandusliku toimetulekuvõimekust.
Rongiliiklus Tartu ja Põlvaga on muutunud tihedamaks ja paljud turistid eelistavad rongitransporti teistele alternatiividele. Samuti käivad paljud külaelanikud tööle Tartusse ja Põlvasse just rongiga. Taevaskoja külasse on tekkinud mitmed suviti tegutsevaid ja eripalgelisi kohvikuid, toitlustusettevõtjaid.  Talveperioodil on võimalus pakkuda liikumisvõimalust valgustatud suusarajal mis on ühenduses Mammaste Tervisespordikeskuse valgustatud radadega.
Majutusasutused pakuvad aktiivselt väiksemamahulisi konverentsiturismi võimalusi.
Suuremahuliste puhke- ja spordiürituste läbiviimiseks koondatakse vajalike teenuste tagamiseks kogu piirkonna ettevõtjate poolt pakutav ühiselt ürituse teenindamiseks.
Ühepäevaturistidele on loodud täisteenindus ja info kättesaadavus. Külakogukond on kehtestanud sotsiaalse kontrolli kaitsealade ja küla ümbritseva looduse säästlikuks kasutamiseks.
Küla põhitänavad on valgustatud ja muudetud tolmuvabaks. Rajatud on uued külateed mis on lahendanud seni elamuõuesid poolitavad käiguradade ja sõiduteede probleemi. Rajatavate külateede eesmärgiks on ka olemasoleva teedevõrgu korrastamine ja uute elamukinnistute kasutuselevõtu võimaldamine.
Tänu külaelanike pingutustele on paranenud küla üldilme (värvitud majad, korrastatud aiad jne.). Osaliselt on rajatud ühisveevärk.
Küla elanikkonna seas on kasvanud noorte osakaal. Ligikaudu 30% küla tööealisest elanikkonnast saab tööd kohapealsetes ettevõtetes.
Külakeskuse maa-ala on laienenud ja pakub toetavat infrastruktuuri ettevõtlusele. Külakeskuse hoone lähedusse on rajatud kõlakoda ja parkla.
Valminud on ohutut liikumist võimaldav Taevaskoja küla läbiv kergliiklustee kuni Maarja külani.
Regulaarselt (kord aastas) toimuvad külapäev, jaanipidu, jõulupidu ja vastlapäev. Alus on pandud Taevaskojas toimuvale traditsioonilisele spordi- või kultuuriüritusele mis omab üleeestilist tuntust ja millel on potentsiaali kasvada rahvusvaheliseks.
Külal on loodud sõprussidemed  Skandinaavias ja/või Baltikumis asuva suuruselt ja looduslikelt oludelt sarnase külaga ja toimuvad regulaarsed vastastikused arendavad külaskäigud.
Kokkuvõttes võib öelda, et Taevaskoja küla on aastal 2022 kõrge elukeskkonna kvaliteediga looduskaunis piirkond. Piirkonna ettevõtlusaktiivsus loodusturismi sektoris on heas ja üksteist täiendavas tasakaalus kohalike elanike heaoluga. Turismisektori majanduslikku potentsiaali on järjest rohkem kasutatud läbi nišitoodete ja teenuste pakkumise piirkonnas.
 


6. KÜLA ARENGU EESMÄRGID JA ÜLESANDED NENDE SAAVUTAMISEKS
 
1. AKTIIVNE ÜHISTEGEVUS JA KULTUURIELU
 
1. Aktiviseerida noorte ühistegevust;
2. Jätkata külapäeva, vastlapäeva, jaanipäeva ja jõulupeo pidamise traditsiooni;
3. Korraldada aktiivselt muid, elanikkonda köitvaid kultuuriüritusi (nt. volbriöö tähistamine)
4. Luua koostöövõrgustik Kiidjärve, Himmaste ja Maarja küladega ning korraldada ühiseid kultuuriüritusi;
5. Regulaarselt korraldada talguid küla ja lähiümbruse heakorra parandamiseks
6. Külakeskuses korrastada ja võtta kasutusele remontimata korter. Eelkõige käsitööga tegelemise ja edasiarendamise eesmärgil
7. Sisustada käsitöö jaoks remonditavad ruumid vajalike vahenditega (nt. kangasteljed, puidupõletus/graveerimis vahendid jms.)
8. Soetada käsitöö müügi korraldamiseks sobivad telgid (annab võimaluse osaleda laatadel ja muudel üritustel).
 
2. FUNKTSIONAALNE KÜLAKESKUS
Rajada külakeskuse lähiümbrusesse järgmised objektid:
  1. Parkla
  2. Kõlakoda
  3. Vahetada külakeskuse katus.
  4. Teha kapitaalremont külakeskuse teise korruse endise korteriosas
  5. Heakorrastada ja võtta kasutusele seni räämas nn. jaamamaja
  6. Täiendada külakeskuse ümbrust erinevate vajalike vaba aja veetmist võimaldavate vahenditega (discgolfi korvid, õuemale/kabe, välitrenažöörid, laste mänguplatsi erinevad atraktsioonid ja muud sportimise ja vaba aja veetmise vahendid)
3.  ARENENUD ETTEVÕTLUS
Mõjuvalt kaunis looduslikus keskkonnas erinevateks hobideks ja harrastusteks erinevate võimaluste kindlustamine ja vajalike tugiteenuste pakkumine: erinevad loodusmatkad, ekstreemspordiretked, kalastamine jms. ning selleks vajalikud tegevused :
  1. Erineva koormusega matkaradade ühendamine külaga;
  2. Laiendada majutusvõimalusi, eriti just püsielanikkonna poolt pakutava hooajalise majutusvõimaluse näol;
  3. Külas püsivalt toimiva kauplus-kohviku taaskäivitamine. Hooajal lisaks omanäolise ja piisava toitlustusteenuse pakkumine erinevates rahvarohketes asukohtades.
  4. Suveniiride valmistamine, küla tunnussümboolika mitmekesistamine ja tunnussümboolika aktiivne kasutamine võimalikult erinevates väljundites;
  5. Taevaskoja olemuse ja nimega seotud praktiliste toodete või toiduainete regulaarne pakkumine;
  6. Turistidele giiditeenuse pakkumine;
  7. Külakeskuses küla ajaloo ja looduskaitseala tutvustamiseks võimaluse loomine (slaidi-, videoprogramm, fotod)
  8. Taevaskoja piirkonna tuntuse tõus erinevate, s.h.traditsiooniliste loodusturismi ja/või spordiürituste korraldamiskohana.  
 
4. TAEVASKOJA KÜLA ON TUNTUD ja TUNNUSTATUD KOHT.
  1. Koostada Taevaskoja küla ja vaatamisväärsusi tutvustavaid trükiseid ja juhendmaterjale (matkaradade kaardid, tegevussoovitused matkamiseks, seenelkäimiseks, kalastamiseks jms.)
  2. Küla tunnussümboolikat ja/või küla lugusid kandvad praktilise kasutamisväärtusega tooted ja/või toiduained.
  3. Küla ajaloo edasine uurimine ja talletamine. Taevaskoja kohta käivate materjalide (fotod, artiklid jms.) kogumine.
 
5. INFRASTRUKTUUR
 
  1. Saavutada külateede aastaringne hooldamine ja olulisemate tänavate tolmuvabaks muutmine (Allika ja Taevakaare tee)
  2. Kindlustada uute külateede rajamisel nende avalik ja püsiv ühiskasutus ka tulevikuks. Teemaa  asukohavalikul tagada maaomanike huvide arvestamine ja privaatsus. Luua uued ligipääsuteed elamukruntidele mille senine ligipääsutee poolitab naaberkinnistut või kahjustab muul moel oluliselt kinnistuomanike huve.
  3. Rajada külakeskuse piirkonnas ühtne ja ühine joogiveesüsteem. Imbväljakud majapidamiste kaupa lokaalsed.
  4. Jätkata külakeskuses traadita interneti võimaluse pakkumist, s.h. võimaldada internetivõrgu kasutamist ka turistidele
  5. Olulisemate külatänavate valgustamine
  6. Külatänavate võrgustiku korrastamine.
  7. Küla läbiva kergliiklustee rajamine liiklusohutuse tõstmiseks jalakäijatele ja jalgratastega liikujatele:
Kergliiklustee lõikude kirjeldused prioriteetsuse järjekorras
1) Taevaskoja raudteejaamast Maarja küla bussipeatuseni
2) raudteejaamast Tartu-Põlva maantee bussipeatuseni
  1. Raudtee maja (Taevaskoja tee 2) fassaadi korrastamine rõõmsailmeliseks ülevärvimise teel.
Hoone korrastamisel lähtuda loodusturismi ja seda toetavate ettevõtlusvormide vajadusi arvestavate lahendustega.
  1. Ahja jõe ürgorus vee- ja loodusturismiks vajaliku ja kogu piirkonda hõlmava infrastruktuuri väljaarendamine.
Koorveres, Kiidjärvel, Saesaare ja  Otteni keskuse integreerimine ühtsesse veematkade võrgustikku: transpordiga ligipääs, parklad, veesõidukite vettelaskmise ja väljavõtmise kohad, lõkke-ja puhkekohad.
  1. Kauplus-kohviku taaskäivitamine ja toimimine külarahva ostu- ja kooskäimisekohana. Samuti elanikkonna ja piirkonna ettevõtete poolt osutatavate teenuste esmase ja püsiva tutvustus- ja müügikohana.
  2. Piirkonna traditsioonilised ja/või tunnusüritused Taevaskojas.
  3. Küla tunnussümboolika edasine väljaarendamine kasutamiseks erinevates väljundites ja kasutamiseks Taevaskoja ettevõtlusega seotud väljundites.
 
6. OLULISED VALDKONNAD KÜLA ARENGUS
6.1.ETTEVÕTLUS. 
Ettevõtluse arendamisel on vaja arvestada paikkonna eripära. Taevaskojas ei ole otstarbekas arendada aktiivset tootmistegevust, põllumajanduse arenguks puuduvad eeldused. Väga head eeldused on teenindussfääri arenguks puhkajate ja loodusturistide teenindamisel.
Kohalik ettevõtlus peaks jõudma heatasemelise ja mitmekülgsete võimalustega toitlustamise ja ajaviiteteenuste pakkumiseni. Nimetatud tegevuste käivitumisel saaksid oma tegevusväljundi erinevad ettevõtjad pakkudes töökohti erinevatele piirkonna elanikegruppidele.
6.2. TERVE JA TURVALINE KÜLA
Terve ja turvalise küla põhiomaduseks on külas elavad tervislike eluviisidega ja üksteisest hoolivad inimesed. Taevaskoja külaelanikud on realiseerinud potentsiaali ja pingutavalt igapäevaselt, et Taevaskoja küla oleks jätkuvalt turvaliseks elukeskkonnaks puhtas looduses.
Tegevused:
  1. Hoida piirkonnas jätkuvalt aktiivselt toimivana elanike naabrivalve tegevus.
  2. Propageerida tervislikke eluviise ja karskuspõhimõtteid
  3. OMA küla tunnetuse hoidmine ja süvendamine külaelanike seas
  4. Ohutu liikumisvõimaluse tagamine küla läbival maanteel valgustatud kergliiklustee rajamisega ning olulisemate külateede valgustamine.
6.3. ÜHISTEGEVUS JA KULTUURIELU
 
Täisväärtusliku elu üheks aluseks on aktiivne külaelanike ühistegevus ja kultuurielu. Külas elavad pensionärid tegelevad aktiivselt ja ühiselt oma aja sisustamisega (käsitööring, kohtumised huvitavate inimestega, ekskursioonid). Pensionäride vaba aja veetmiseks ja käsitööringi toimimiseks on MTÜ soetanud ka mitmeid erinevaid vahendeid (savipõletusahi, potikeder jne.)  Samas on vajalik käsitöö edasiseks arendamiseks remontida selleks sobilikud ruumid ja soetada lisaks erinevaid käsitööks vajalikke vahendeid.
Taevaskoja küla noortele on külakeskusesse ja selle lähiümbrusesse loodud mitmeid võimalusi sportimise ja vaba aja veetmisega tegelemiseks. Paraku on noorte arv külas vähenenud ja organiseeritud tegevus Taevaskoja küla noortele on suhteliselt nõrk. Jätkuvalt on vajalik luua erinevaid võimalusi, mis oleksid noori köitvad ja looksid täiendavaid võimalusi vaba aja veetmiseks.
Mitmekülgsed sidemed ja ühisüritused naaberküladega rikastavad kahtlemata kultuurimaastikku ja annavad inimestele suurema võimaluse suhtlemiseks, kogemuste vahetamiseks ning meelelahutuseks. Taoliste ürituste läbi viimine on eelkõige võimalik just koostöös naaberküladega – Kiidjärve, Himmaste ja Maarja küladega.
Regulaarsed küla üritused – jaanituli, küla päevad, külasimman peavad jääma traditsioonilisteks, laiemale ringkonnale teada olevateks üritusteks. Ruumi jääb veel ka väiksematele üritustele – kohtumised tuntud inimestega, mitmesugused loengud, lasteüritused jne.  
 
 
6.4 KÜLAKESKUSE ARENDAMINE
Külakeskuse ümbruse väljaehitamist võib pidada üheks tähtsamaks komponendiks nii kohalike elanike heaolu tõstmisel kui ka turistide paremal teenindamisel. MTÜ Taevaskoja poolt Põlva vallalt renditavale külakeskuse hoone teisel korrusel asuvale saalile on lisandunud täiendav rendipind - korrastamata hoone osa.
Oluliseks tuleb pidada ka külakeskuses asuva internetipunkti olemasolu ja selle edasiarendamist vastavalt tehnoloogia arengule. On olemas interneti püsiühendus.
Eesmärgiks on tagada kogu külakeskuse alal tasuta Wi-fi ühendus kõigile soovijatele.
Vahetamist vajab külakeskuse katuse kattematerjal, sest katusekonstruktsioonile mittesobiva katusekattematerjali tõttu on katus viimastel aastatel suuremate vihmade ja kevadeti lume sulamisel läbi jooksnud. Osaliselt on vihmavee läbijooksmine õnnestunud küll peatada, kuid katus on suhteliselt amortiseerunud.
Külakeskuse vahetusse lähedusse on vajalik rajada veel mitmeid rajatisi. Vajadus on korraliku autoparkla ja kõlakoja järele.
Oluline on küla tervikliku välisilme parendamine majade välisilme ja kõikide kinnistute nähtava hooldatuse kaudu.
Asuda läbirääkimistesse Eesti Raudteega Taevaskoja raudteepeatuse taguse räämas nn. raudteemaja korrastamiseks ja aktiivseks kasutuselevõtuks ning laiendada sellega Taevaskoja külakeskuse ala.  Eesmärgiks on luua paremad tingimused ettevõtluse tekkimiseks ja toimimiseks Taevaskoja külas. Eeldused selleks loob asukoht erinevate oluliste transpordiühenduste sõlmpunktis.
 
7. TEGEVUSKAVA (planeeritud olulisemad tegevused ja suuremad investeeringuobjektid)
 
AEG

TEGEVUS,
INVESTEERINGU-OBJEKT

LIGIKAUDNE MAKSUMUS
EURODES

RAHASTAMIS ALLIKAS
 
VASTUTAJA
2017 Külakeskuse II korruse vastavusse viimine tuleohutusnõuetega (varuväljapääs) 17 000 Fondid, Põlva vald,          MTÜ Taevaskoja
2017 Külakeskuse käsitöötoa väljaarendamine ja vajaliku inventariga varustamine 17 000 Fondid, Põlva vald, MTÜ Taevaskoja MTÜ Taevaskoja
2017-2018 Avatud Tulekoja teisaldatava mööbli ja avatud välisseintele tuulekindlate katete, s.h. välitingimusse sobiliku projektsiooniekraani soetamine 5 000 Fondid, Põlva Vald,  MTÜ Taevaskoja MTÜ Taevaskoja
2017 Taevaskoja küla ühendamine piirkonna hooldatud  (Mammaste) matka- ja suusaradadega 4 000 Fondid, Põlva Vald,  MTÜ Taevaskoja MTÜ Taevaskoja, Põlva Vallavalitsus
2018 Parkla rajamine külakeskuse juurde 10 000 Põlva Vald Põlva Vallavalitsus
2018 Räämas jaamamaja välimuse heakorrastamine 5 000 Fondid, Eesti Raudtee, Põlva Vald,  MTÜ Taevaskoja MTÜ Taevaskoja
2017 - 2022 Külateede võrgustiku  korrastamine ja väljaarendamine suuremate tänavate tolmuvabaks muutmine 60 000 Fondid, Põlva Vald,  MTÜ Taevaskoja, Põlva Vallavalitsus
2018 Taevaskoja külakeskuse katuse vahetus 25 000 Põlva Vald Põlva Vallavalitsus
2019 Kõlakoja rajamine 30 000 Fondid, Põlva Vald,  MTÜ Taevaskoja MTÜ Taevaskoja
2020 Ühise joogivee varustuslahenduse rajamine Taevaskoja osadele majapidamistele 80 000 Fondid, Põlva Vald Põlva Vallavalitsus
2017-2019 Küla läbiva kergliiklustee rajamine 400 000 Fondid, Maanteeamet, Põlva Vald,  MTÜ Taevaskoja,
Põlva Vallavalitsus
2017-2022 Koristustalgute, külapäeva, vastlapäeva, jaanipäeva, suvelõpu disko  ja jõulupüha ürituste korraldamine igaaastaselt 10 000 Fondid, Põlva Vald, MTÜ Taevaskoja MTÜ Taevaskoja
 
Tegevuskava ei välista muude (arengukavas mitte sisalduvate) ürituste ja investeeringute teostamist vastavalt vajadusele.
  
8. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, SEIRE JA HINDAMINE

Arengukava viiakse ellu MTÜ Taevaskoja eestvedamisel ja külaelanike toetusel. MTÜ Taevaskoja põhiülesandeks on  arengukava rakendamisel koordineerida tegevusi ettevõtjate, kohalike elanike, vallavalituse ja teiste institutsioonide vahel.
Iga arengukava vajab regulaarset korrigeerimist ja seetõttu on planeeritud, et minimaalselt iga kolme aasta tagant tehakse külakoosolekul kokkuvõte ja antakse hinnang arengukava raames tehtud töödele, vaadatakse läbi arengukava ja vajadusel viiakse sisse muudatused.
 
9. KÜLA ARENGUKAVA SEOS VALLA ARENGUKAVAGA

Taevaskoja küla arengukava esitatakse Põlva vallavalitsusele peale selle kinnitamist külakoosolekul detsembrikuus 2016..  Arengukava on oluliseks sisendiks valla arengukava koostamisel.
Juhul, kui Põlva vallavalitsus teeb ettepanekuid Taevaskoja küla arengukava täiendamiseks või muutmiseks arutatakse neid külarahva poolt ja nõustumisel ja viiakse vastavad muudatused sisse. Kooskõla  tagamine kahe  arengukava vahel on väga oluline, sest küla areng ei saa toimuda ilma vallapoolse toetuseta. 
 
10. KOKKUVÕTE 

Taevaskoja külal on tänu suurepärastele looduslikele tingimustele ja inimressursile head võimalused arendada välja küla, kus on tagatud eelkõige heaolu kohalikele elanikele ja kindlustada turistide jätkuvalt kõrge huvitatus piirkonna vastu.
Eelduseks on erinevate oodatud teenuste pakkumine nii turistidele kui ka kohalikele elanikele. Käesolevas arengukavas toodud tegevused ja eesmärgid on reaalne ellu rakendada arengukavas märgitud tähtaegadel. Selleks peab kasutama olemasolevaid võimalusi s.t. koostööd ettevõtjate, fondide,  vallavalitsuse, teiste institutsioonide ja kohalike elanike vahel. Arengukavast ilmnev erinevus  praeguse tegelikkuse ja visiooni vahel on ületatav, kui arengukava rakendamisega järjepidevalt tegeleda.

 

 
Koduleht Elitec'st