Aigi Tammiku meenutused Taevaskoja lastesanatooriumist.
Taevaskotta tulime emaga Tartust rongiga. See teekond tundus mulle väga pikk. Kohale jõudes ootasime järjekorras, sest täideti pabereid. Vastuvõtt toimus veranda poolsest otsast. Vasakule jäi riidehoid, paremale poiste tuba ja toast läbi minnes pääses verandale. Sinna pääses ka õuest, sest käisin seal tihti istumas, kui olin kurb või tahsin üksi olla. Enamus kirju emale kirjutasin just verandal. Maja läbis koridor, mille keskossa jäi õdede tuba, mängutuba ja veel tuba poistele. Koridori lõpus oli tüdrukute tuba, kus ka mina olin. Selle toa vastasuksest pääses pesuruumi. Meie poolsest koridori otsast pääses ka õue. Sealt kaudu tulid vahel koristajatädid tööle. Mängutoa ukse kõrval oli mingi kapp, kuhu pandi mu riided ja kummikukesed. Mängutoa ukse vahelt vaatas meid üks poiss, kes imestas mu väikseid kummikuid nähes, kui väikesed jalad mul on. Ta kutsus mind kohe mängima ja temast sai mu sealse aja parim sõber. Koos mängisime väljas ning käsikäes kõndisime kooliteel. Mäletan, et kuskil käisime ka kelgutamas, sest siis oli veel lumi maas. Korpuse hoone juurde kostis tugev kose kohin. Käisime ka matkamas. Korpuse hoone juurest läks rada Suurele Taevaskojale. Korpuses olid koristajatädideks Puusepp Leida ja üks kuri tädi oli ka. Nime ei tea, sest omavahel olles tüdrukutega nii teda kutsusimegi. Mäletan, et kui tüdrukutega teda uksel kniksu tehes hommikuti tervitama hakkasime, muutus ta pisut leebemaks ja oli rohkem kuri poiste peale. Ühe korra sain healt tädilt ka karistada. Lõunase uinaku ajal ei tulnud mul und ja lobisesime kõrvalvoodi tüdrukuga ning naersime rohkem, kui oleks võinud ja mind viidi karistuseks nurka seisma. Olin sel korral tädi Leidas nii pettunud. Kolmanda korpuse õue peal olid ronimispuud, turnimiseks autokumme ja liivakastid ning pinkidega varikatusealused kus klassiõele matemaatikat õpetasin ja muidu sõbraga istutud sai.
Taevaskoja algkool.
Kohe ma koolis käima ei hakanud, aga kuna mul oli igav ja sõber käis koolis, siis telliti emalt töövihikud ja ema saatiski nad mulle. Hakkasingi koolis käima. Algul oli väga raske, sest mul jäi koolitee ju pooleli, kui alles trükitähti õpiti. Vahepealsel veerandil ma koolis ei käinud, olin viimast korda kopsupõletikuga Jõhvi lastehaiglas. Teised kirjutasid siis juba kirjatähtedega ja mul tuli kiiresti ümber õppida. Kõigest hoolimata olid mul tunnistusel hinded väga head. Kaks nelja ja ülejäänud viied. Koolitee viis mööda sidejaoskonnast, mis oli tol ajal mingi kollane maja üsna tee ääres. Söömas käisime kuskil sööklas. Koolidirektoriks oli tol ajal Viire Säinas. Klassijuhatajaks oli Tens Riina. Tema poeg Indrek oli mu klassivend. Vahetundide ajal pidime minema õue mängima, aga me ei tahtnud minna ja peitsime ennast pingi alla. Jäime ruttu vahele ja saime riielda. Pinginaabriks oli Anneli nimeline tüdruk. Perekonnanime kahjuks ei tea, sest ei kirjutanud üles. Kevadel toimus lastevanematele kevadkontsert, kus lugesin luuletust nurmenukust. Laulsime ka, aga laule ei mäleta. Olin õnnelik, et lõpuks ometi sain koju tagasi.
Koostas: Aigi Tammik
2010 juulis
Pildid erakogust
Taevaskoja Algkooli 1. klass 1977.
Taevaskoja Algkooli pere 1977
|
