Kord ma juba rääkisin, kuidas vaenlased meie kodumaale tungisid. Siis oli Ema Lättest juttu. Ka see lugu juhtus tollel ajal. Kogu Eestimaa kohale kogunesid pilved, põllud vajusid longu, metsad süngestusid. Mehi sai arvukalt hukka, kuid rahvas ei tahtnud kuidagi alistuda. Kevadel kaikus sarve hüüd üle maa, kutsus vanemaid sõjanõu pidama. Oli vaja otsustada, millal ja kus korraga vaenlase peale tungida.
Igivanast ajast peale oli kombeks kutsuda sõjanõukogu kokku Suure Kalju juures.
Määratud päevaks kogunesidki saadikud siia. Vana kombe kohaselt süütasid nad ohvritule, kõiki vanemaid piserdati valge sälu verega.
Vaenlased olid sõjanõukogu päeva teada saanud ja limpsasid keelt meie sõjasaladuste järele. Ent ükski vaenlane ei osanud meie keelt, nad ju põlgasid seda. Prooviti siis reeturit leida, kes kõik kuuldu neile ette räägiks. Küll pakuti raha, küll maad aga ükski eestlane ei tahtnud end reetmisega määrida. Jäi vaenlastel üle ainuke lootus. Juba varem oli siia salakuulaja saadetud, keda kutsuti Jumalateenriks. Ta oli ka meie keele selgeks õppinud, et paganatele jumalasõna jutlustada ning nende saladusi pealt kuulata ja omadele edasi anda.
Kaua aega meelitati teda. On iseasi jutluse varjus saladusi välja uurida aga salaja sõjanõukogu asupaika hiilida on hoopis ohtlikum. Ent häbi aitas hirmust üle saada….
Kui sõjanõukogu öösel koos oli, hiiliski salakuulaja kalju juurde. Aga valvurid seisavad ümberringi, ei saa läbi minna. Siis läks teisele poole jõge, astus vette ja hakkas kalju poole vastuvoolu hiilima. Kärestikus vesi vuliseb, valvurid ei kuulnud midagi.
Aga vesi on nagu jää, käed külmetavad, jalad tarduvad, külm kipub südamesse. Peaks veest välja kargama ja ära jooksma aga vuliseb ja kõliseb nagu hõbe, tuletab tasu meelde.
Müüdav hing unustas külma, ronib vanematele üha ligemale. Juba on rääkimist kuulda. Salakuulaja peab hinge kinni, et mitte ühtegi sõna mööda lasta. Tardub paigale, kardab liigutadagi. Vesi läheb veel külmemaks, jalad tardusid, keha külmus, ei suuda kätt ega jalgu liigutada, külm jõudis südamesse.
Nii ta külmuski ära, ei suuda tänase päevani kohalt liikuda.
Kes Taevaskojas käinud, teab, et Suure Kalju juures paremat kätt lamab vees tohutu suur kivi. Teadja teab, et see ongi kiviks muutunud salakuulaja.
Projekti eesmärgiks oli uute ideede ja kogemuste omandamine Saaremaal. Saaremaal käisid (12-14.09.2025) idee- ja kogemusreisil 26 inimest. Reisil olles ja vastuvõtjatega suheldes saadi kogemusi ja uusi ideid. Külastati Lümanda, Leedri, Metsküla, Mätja-Tareste, Tõnija, Sakla, Kõljala külakogukondasid ja Muhu vallavalitsust..
