Taevaskoja
Kord juhtunud Vanapagan Ahja jõe äärde. Ilusad kõrged kaldad meeldinud talle väga ja ta otsustanud sinna elama jääda. kuid peavari puudus. Jõe ääres metsa kasvamas küll, aga Vanapagan ei tahtnud maa peale ehitada – inimesed näeksid ta maja, tuleksid tülitama. Siis hakanud ta kaldast väikest urgast kaevama, ja järjest sügavamale jõudes teinud endale maa alla hulga tube, ühe kaunima kui teise. Uus kodu meeldinud Vanapaganale nii, et ta selle Taevaskojaks nimetanud. Ilusates tubades võis rahulikult elada, siia ei tulnud tülitama ei pajuvasikas ega Kaval-Ants. Leivasaamisega olnud Vanapagan Taevaskojas natuke kimpus. Jõe kaldale rajatud põld andis küll vilja, aga jahvatada polnud kusagil. Siis otsustanud Vanapagan veski ehitada – ja kohe ka parajat paika otsima. Kõige paremini meeldinud veskikohaks Lääniste, kuhu ta kandnud kokku hulga materjali, toonud lodjaga kive ning hakanud ehitama. Tuulispask, nähes Vanapagana toimetusi, otsustanud talle vingerpussi mängida. Tuulispask võtnud jõu kokku, tormanud poolelioleva veski kallale, raputanud kõigest jõust. Palgid lennanud kus seda ja teist. Keset jõge jäänud veskist järele vaid suur nurgakivi. Rahvas nimetab kivi Tondi- ehk Juudakiviks. Vanapagan aga jätnud veski ehitamise pooleli ja lahkunud Taevaskoja koobastest.
Rahvapärimustes peetakse Ahja jõge Taevaskoja kohal ohvrijõeks, kus ohverdatud suurema viljasaagi, karja sigivuse, inimeste tervise ja õnne heaks. Taevaskoja salapäraseid koopaid olevat kardetud. Vanemad keelitanud lapsi ja hulljulgeid koobastesse minemast. Keegi ei tohtinud kaljuseinu lõhkuda ega neisse nimesid kraapida, samuti jaaniööl kalu või vähke püüda, sest see oleks vihastanud jõevaime ja õnnetusi kaela toonud.
Vanarahva jutu järgi olnud Suure Taevaskoja kaljukoobastikus kolm salakäiku, millest üks viinud Himmastesse, teine Riiga ja kolmas Kiievisse.
|
|
|
