Taevaskoja ajaloost

MÕNDA TAEVASKOJA AJALOOST
 
Taevaskoja küla on võrdlemisi uus asula mis hakkas tekkima alles kaheküm­­nen­da sajandi kolmekümnendate aastate algul kui avati liikluseks Tartu-Petseri raudtee. Kuni Eesti Vabariigi alguseni laiusid praeguse Taevaskoja küla maadel Ahja ja Vana-Koi­ola mõisa maad. Administratiivselt kuulus Ahja mõis Tartu maakonda ning Vana-Koi­ola mõis Võru maakonda, kusjuures maakondade vaheline piir kulges mööda prae­gust Kanariku -Taevaskoja maanteed. Maakonnapiir poolitas Taevaskoja asulat ka esi­mese Eesti Vabariigi ajal — lõuna poole praegust Taevaskoja teed jäi Võru maa­konna Põlva valla Taevas­koja küla, põh­ja poole teed jäävad majad kuulusid aga Tartu maakonna Ahja valla Valgesoo küla alla.
Ahja mõisa maad ulatusid millegipärast pika kitsa ribana, Valgesoost kuni Kanarikuni, Vana-Koiola ja Kiidjärve mõisa maade vahele. Vanarahva juttude järgi olevat Ahja mõisnik need maad ühelt naabermõisnikult kaardimängus võitnud, kuid pole teada milliselt mõisnikult. Eesti Vabariigi maareforniga 1919. aastal mõisate maad riigistati. Põllumajanduslik maa jagati asunikutaludele, metsamaa ja muu mitte­põllumajanduslik maa jäi riigi omandusse.
Pärast raudteejaama valmimist Taevaskojas hakati jaama ümbrusse kujundama Taevaskoja suvituskohta, sest tegemist oli väga kauni loodusega kohaga. Pealegi lei­dus raudteejaama läheduses selleks piisavalt riigile kuuluvat vaba maad. 1932. aas­tal koostati suvituskoha detailplaneering millega vaba maa jagati ehitus­kruntideks. Detailplaneeringus olid lisaks eluasemekohtadele ette nähtud ka äri­kohad ja tööstus­koht. Asulast Taevaskodade poole jääva metsa alla olid planeeritud hajali asuvad väiksed (umbes 1000 m²) suvituskohad. 1934. aasta juulis toimunud esimesel enam­pakkumisel müüdi kohe ära 20 krunti – 5 ärikohta ja 15 eluaseme­kohta. Teest lõuna poole jäävatele Lutsu talu maadele oli ehituskrunte müüdud aga juba varem. Enne sõda jõuti asulas valmis ehitada üle kümne elumaja, ülejäänud majad on pärast sõda ehitatud. Metsa alla planeeritud suvituskohtadest jõuti ka ära müüa kümmekond, kuid ainult ühele neist jõuti ehitada ka väike suvila (Taevaskoja tee 17).
Vaatamata lühikesele ajale jõuti esimese Eesti Vabariigi ajal elu Taevaskoja külas käima lükata. Taevaskoda kujunes tuntud suvitus- ja väljasõidukohaks. Külas oli kaks kauplust ja suviti kohvik. Suvel oli kolmapäeviti Kimera oru otsa juures ka turg, kus ümbruskonna talunikud müüsid toiduaineid. Suvitajate majutamise ja toit­lus­tamisega tegelesid pansion „Taevaskoda“ ja jõe ääres asunud „Kasiino“. Maju­tamisvõimalusi suvitajatele pakkusid ka Puiga ja Uue-Puiga talud ning mõned raudteejaama juures valminud majad. Külas elavnes seltsielu ja ühistegevus, te­gutses Taevaskoja Kaunistamise Selts (1933 – 1940) ja Taevaskoja Heakorra Ühing (1936 – 1940).
Tänu heale rongiliiklusele kujunes Taevaskoda tartlastele armastatud välja­sõi­du­­kohaks. Suvitushooajal käis pühapäe­viti Tartust, peale igapäevaste rongide, veel erirong mis tõi hommikul linnainimesed Taevaskotta loodusilu nautima ja viis õhtul nad Tartusse jälle tagasi. 1934. aasta Postimehes on artikkel kus värvikalt kirjelda­takse kuidas 10. juuni õhtul toimus Taevaskoja jaamas ja selle lähedal metsas tõsi­sem kaklus kohalike maa­meeste ja linnavurlede vahel. Kraadepoisid said peksa, kus­juures oli kümme haa­vatut, neist kaks raskesti.
1939. aastal sai valmis ka Tartu-Põlva maanteelt Kanarikust Taevaskoja suvi­tuskohta viiv sirge juurdesõidutee, mille valmimine parandas tunduvalt juurdepääsu ka mootorsõidukitele. Kuna selle maantee ehituse tellijaks oli Võru Maavalitsus, siis ehitati korralik tee valmis ainult kuni Tartumaa piirini Kimera oru alguses.

Koostaja Kalju Aarop