Uudised
27/02/2015 14:14 ALGATATUD ON SAESAARE PAISU LIKVIDEERIMISE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE.
| Uudis on aegunud: 06/30/2015 05:00
Keskkonnamõju hindamise algatamise teade
Keskkonnaamet teatab lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 12 lg 1 p 1, et on algatanud Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) taotluse alusel Saesaare paisutuse likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH).
Riigimetsa Majandamise Keskus esitas Keskkonnaametile 09.02.2015 kirjaga nr 3-1.1/19 Saesaare paisutuse likvideerimise teatise (katastriüksusel 87202:002:1025, registriosa nr 2648438). Saesaare paisul on lisaks ka hüdroelektrijaama veehaare, mida antud likvideerimise taotlus ei hõlma. Taotluse kohaselt selgub paisutuse likvideerimine või veetaseme alandamise aeg ning andmed veetaseme alandamise korral normaalpaisutustaseme kohta edasiste uurimis-projekteerimistööde käigus.
Keskkonnaamet algatas 16.02.2015 kirjaga nr PVV 6-5/14/9812-21 kavandatava tegevuse KMH lähtuvalt KeHJS § 3, § 6 lg 2 p 22 ja lg 3, § 9, § 11 lg 2 ja lg 4, veeseaduse § 17¹ lg 7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 ja p 10.
Keskkonnaameti hinnangul on paisutuse likvideerimisel oluline keskkonnamõju, kuna:
• kavandatav tegevuskoht asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal ning Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kaitstavate liikide elupaikadele ja elupaigatüübile (3260) ei ole selge;
• kavandatava tegevuse mõju oruveerul asetsevate liivakivipaljanditele ja koobastele ei ole selge;
• mõju ulatus ja mõju olulisus vee kvaliteedi ja vee-elustiku mõjutamise kohta sette eemaldamise alal pole selge;
• tekkivate jäätmete ning eemaldatava ja teisaldatava pinnase ning sette kogused ja kasutusviisid ning erinevate tehnoloogiate energiamahukus ja mõju pole selge;
• mõju ulatus sotsiaalsele keskkonnale pole selge.
Keskkonnauuringute vajadus selgitatakse keskkonnamõju hindamise käigus. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta, piiriülest keskkonnamõju pole ette näha.
Arendaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (kontaktisik Andres Sepp, tel 505 5932,
e-post andres.sepp@rmk.ee).
Otsustaja ja keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaamet (Kalevi 1 a, Räpina, 64503; kontaktisik Siret Punnisk, tel 799 0913, e-post polva@keskkonnaamet.ee).
KMH algatamisega seonduvalt on peatunud Riigimetsa Majandamise Keskuse Saesaare paisutuse likvideerimise teatise taotluse menetlus kuni KMH aruande heakskiitmiseni Keskkonnaameti poolt.
KMH algatamise otsusega on võimalik tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Räpina kontoris. Digitaalselt on otsus ja muud asjasse puutuvad dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti dokumendiregistrist aadressil http://sadr.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10535&op=doc_details&dok_id=513758&asutus_id=1.
Kuna paralleelselt on käimas kaks keskkonnamõju hindamist, peab Keskkonnaamet vajalikuks olukorda osalistele täiendavalt selgitada.
Keskkonnamõju hindamise algatamine ei tähenda, et otsus Saesaare paisjärve allalaskmise kohta on tehtud. Saesaare pais kuulub kahele omanikule: Eesti riik (volitatud kasutaja RMK) ja aktsiaselts Generaator. Saesaare paisu teine omanik aktsiaselts Generaator soovib jätkuvalt paisutada ja elektrit toota. Saesaare hüdroelektrijaama (HEJ) laienduse ja kalapääsu rajamiseks koostatakse detailplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (eelnõu 20.09.2014) kohaselt ei ole efektiivset kalapääsu võimalik Saesaare paisule ehitada ja seetõttu peetakse parimaks lahenduseks paisjärve allalaskmist. Detailplaneeringut ei ole veel vastu võetud.
Kuigi paisjärve allalaskmist peetakse parimaks, ei ole samas veel täit veendumust, kas see on üldse võimalik. 09.12.2014 tutvustati Kiidjärvel kohalike omavalitsuste esindajatele ja HEJ omanikule tegevuskava, mille läbiviimise järel saab olema selge ettekujutus, kas Saesaare paisu likvideerimine on võimalik, kui palju see maksma läheb ja kuidas on seda kõige parem läbi viia. Tegevuskava näeb ette paisjärve, -kallaste, paisu jt paisutuse mõjualas olevate objektide põhjalikke uuringuid, mõõdistusi ning eksperthinnanguid, sh liivakivikaljude püsivusele. Töös koostatakse paisu likvideerimise eelprojektid kahes versioonis. Neist üks näeb ette paisu muldkeha osalise säilitamise koos HEJ hoone eksponeerimisega ning teine jõe algse olukorra täielikku taastamise kaheharulise kärestikuna, mis voolab ümber jõe keskel oleva Saesaare. Mõlema lahenduse projektid näevad ette paisu kohas üle jõe kerg- või rippsilla rajamist ja kunagise supluskoha taastamist vahetult ülalpool Saesaare kärestikku. Eelprojektides käsitatakse põhjalikult endise paisjärve ala heakorrastamist ja antakse selleks vajalikud soovitused. Samuti koostatakse kõigi nende tööde maksumuse kalkulatsioonid. Ühise arutelu käigus otsustati algatada tegevuskavas olevate uuringute ja mõjude hindamise osa elluviimiseks keskkonnamõju hindamine, mille tulemused peaks selguma 2015. a lõpul. Täiendav info aitab otsustada, kas paisjärv säilitada või mitte.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Kalle
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Põlva-Valga-Võru regioon
Keskkonnaamet teatab lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 12 lg 1 p 1, et on algatanud Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) taotluse alusel Saesaare paisutuse likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH).
Riigimetsa Majandamise Keskus esitas Keskkonnaametile 09.02.2015 kirjaga nr 3-1.1/19 Saesaare paisutuse likvideerimise teatise (katastriüksusel 87202:002:1025, registriosa nr 2648438). Saesaare paisul on lisaks ka hüdroelektrijaama veehaare, mida antud likvideerimise taotlus ei hõlma. Taotluse kohaselt selgub paisutuse likvideerimine või veetaseme alandamise aeg ning andmed veetaseme alandamise korral normaalpaisutustaseme kohta edasiste uurimis-projekteerimistööde käigus.
Keskkonnaamet algatas 16.02.2015 kirjaga nr PVV 6-5/14/9812-21 kavandatava tegevuse KMH lähtuvalt KeHJS § 3, § 6 lg 2 p 22 ja lg 3, § 9, § 11 lg 2 ja lg 4, veeseaduse § 17¹ lg 7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 ja p 10.
Keskkonnaameti hinnangul on paisutuse likvideerimisel oluline keskkonnamõju, kuna:
• kavandatav tegevuskoht asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal ning Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kaitstavate liikide elupaikadele ja elupaigatüübile (3260) ei ole selge;
• kavandatava tegevuse mõju oruveerul asetsevate liivakivipaljanditele ja koobastele ei ole selge;
• mõju ulatus ja mõju olulisus vee kvaliteedi ja vee-elustiku mõjutamise kohta sette eemaldamise alal pole selge;
• tekkivate jäätmete ning eemaldatava ja teisaldatava pinnase ning sette kogused ja kasutusviisid ning erinevate tehnoloogiate energiamahukus ja mõju pole selge;
• mõju ulatus sotsiaalsele keskkonnale pole selge.
Keskkonnauuringute vajadus selgitatakse keskkonnamõju hindamise käigus. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta, piiriülest keskkonnamõju pole ette näha.
Arendaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (kontaktisik Andres Sepp, tel 505 5932,
e-post andres.sepp@rmk.ee).
Otsustaja ja keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaamet (Kalevi 1 a, Räpina, 64503; kontaktisik Siret Punnisk, tel 799 0913, e-post polva@keskkonnaamet.ee).
KMH algatamisega seonduvalt on peatunud Riigimetsa Majandamise Keskuse Saesaare paisutuse likvideerimise teatise taotluse menetlus kuni KMH aruande heakskiitmiseni Keskkonnaameti poolt.
KMH algatamise otsusega on võimalik tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Räpina kontoris. Digitaalselt on otsus ja muud asjasse puutuvad dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti dokumendiregistrist aadressil http://sadr.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10535&op=doc_details&dok_id=513758&asutus_id=1.
Kuna paralleelselt on käimas kaks keskkonnamõju hindamist, peab Keskkonnaamet vajalikuks olukorda osalistele täiendavalt selgitada.
Keskkonnamõju hindamise algatamine ei tähenda, et otsus Saesaare paisjärve allalaskmise kohta on tehtud. Saesaare pais kuulub kahele omanikule: Eesti riik (volitatud kasutaja RMK) ja aktsiaselts Generaator. Saesaare paisu teine omanik aktsiaselts Generaator soovib jätkuvalt paisutada ja elektrit toota. Saesaare hüdroelektrijaama (HEJ) laienduse ja kalapääsu rajamiseks koostatakse detailplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (eelnõu 20.09.2014) kohaselt ei ole efektiivset kalapääsu võimalik Saesaare paisule ehitada ja seetõttu peetakse parimaks lahenduseks paisjärve allalaskmist. Detailplaneeringut ei ole veel vastu võetud.
Kuigi paisjärve allalaskmist peetakse parimaks, ei ole samas veel täit veendumust, kas see on üldse võimalik. 09.12.2014 tutvustati Kiidjärvel kohalike omavalitsuste esindajatele ja HEJ omanikule tegevuskava, mille läbiviimise järel saab olema selge ettekujutus, kas Saesaare paisu likvideerimine on võimalik, kui palju see maksma läheb ja kuidas on seda kõige parem läbi viia. Tegevuskava näeb ette paisjärve, -kallaste, paisu jt paisutuse mõjualas olevate objektide põhjalikke uuringuid, mõõdistusi ning eksperthinnanguid, sh liivakivikaljude püsivusele. Töös koostatakse paisu likvideerimise eelprojektid kahes versioonis. Neist üks näeb ette paisu muldkeha osalise säilitamise koos HEJ hoone eksponeerimisega ning teine jõe algse olukorra täielikku taastamise kaheharulise kärestikuna, mis voolab ümber jõe keskel oleva Saesaare. Mõlema lahenduse projektid näevad ette paisu kohas üle jõe kerg- või rippsilla rajamist ja kunagise supluskoha taastamist vahetult ülalpool Saesaare kärestikku. Eelprojektides käsitatakse põhjalikult endise paisjärve ala heakorrastamist ja antakse selleks vajalikud soovitused. Samuti koostatakse kõigi nende tööde maksumuse kalkulatsioonid. Ühise arutelu käigus otsustati algatada tegevuskavas olevate uuringute ja mõjude hindamise osa elluviimiseks keskkonnamõju hindamine, mille tulemused peaks selguma 2015. a lõpul. Täiendav info aitab otsustada, kas paisjärv säilitada või mitte.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Kalle
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Põlva-Valga-Võru regioon
Lisa kommentaar:
